Menu
Kohalike seas legendaarse paiga nimetus Sordi Somka tuleneb mugandatud sõnadest Jõgeva sordiaretusjaam ja soome saun.
Tegelikult Jõgeva Näidissovhoosile kuulunud sauna ehitus algas 1967. aastal. Ehitusmeistriks oli Elmar Pinka, kuid ilmselgelt oli otsus saun ehitada heakskiidetud sovhoosi direktor Mart Uudla poolt.
Tavapärane oli, et enamikul ettevõtetel olid sel ajal veekogude ääres looduslikult ilusates kohtades nn. Soome saunad. Nendes võõrustati külalisi ja neid said üürida valitud töötajad.
Jõgeva Näidissovhoosil kui ühel suurimal ühismajandil oli sarnaseid saunu mitmeid, kuid nii koha kui hoone poolest esinduslikum oli kindlasti Jõgeva mõisa pargis asuv soome saun.
Lisaks hinnatud ürituste- ja peopaigale, oli saun aastaid suviti kasutusel lastelaagrite asukohana. Lapsed käisid sauna juures ujumas kui ka pidasid puhketundi ja tegid lõunauinakut saunas algselt asunud kahes pisikeses naridega varustatud magamistoas.
Korras ja hooldatud liivarand sauna juures oli aastaid kasutusel ujumiskohana.
Algselt oli saun ehitatud saetud palkidest ja vooderdamata nii seest kui väljast. Korduvalt vooderdati ja vahetati sisustust leili-ja pesuruumis, muuhulgas ka seal toimunud väikeste põlengute pärast. Hiljem kaeti voodrilauaga kaminaruum ning likvideeriti magamisruumid.
Sauna taga asunud salvkaev ja reoveepuhastid olid aastaid kasutuskõlbmatud. Sauna tegemiseks võeti vett pigem jõest. Joogivesi toodi tavaliselt mujalt. Korduvalt renoveeriti ja ehitati ümber nii terrassi kui paadisilda.
Sauna rüüstamine ja ümbruse prügistamine sai hoogu 80-ndate teisel poolel ja jätkus kuni tänase päevani.
Pärast majandi kadumist üritati saunal erinevates vormides elu sees hoida kuid suhteliselt edutult.
2000ndatest alates seisis saun praktiliselt kasutuseta ning lõhutud aknad ja katkine katus halvendasid hoone seisukorda silmnähtavalt.
2021.a suvel alustati hoone renoveerimist. Lammutustööde käigus oli näha, et sarikate ja kandekonstruktsioonide olukord oli selline, et järgmist talve poleks hoone enam vastu pidanud.
Muinsuskaitseameti poolt väljastatud eritingimuste alusel ja Keskkonnaameti kooskõlastatud projekti järgi renoveeriti hoone puhkemajaks.
Kõiki kehtivaid piiranguid jälgides oli võimalik laiendada hoone kahe magamistoa võrra.
Renoveerimise käigus üritati säilitada võimalikult palju algset. Hoone välisfassaad on originaaliga üsna sarnane. Kaminaruumis on alles 1967 aastal pottsepp Adolf Rebase poolt laotud kamin ja nähtavalt osaliselt algupärased palkseinad.
Täielikult on uuendatud ja viidud vastavusse tänapäevaste nõuetega veevarustus ja kanalisatsioon, samuti elektri- ja küttesüsteem.
Täna peaks Sordi Somka olema ühtviisi ilus vaade korrastatud kinnistu näol kui hubane ja mõnus koht tööks või puhkuseks.
Sordi Somka asub Jõgeva mõisa parki läbiva loode-kagusuunalise pargitee lõpus.
Pargi põhiosa rajati 1880. aastatel mõisnik Ernst Gotthard von Mannteuffell´i ajal (21. oktoober 1844 Pariis – 30. august 1922 Branneburg).
Esimest korda on Jõgeva mõisa (sks k Laisholm) mainitud 1599. aastal Poola revisjonikirjas.
1753.a kinkis keisrinna Jelizaveta Petrovna mõisa Carl von Siversile, kes aga õige pea müüs selle edasi krahv Gotthard Johann Zoege von Manteuffelile ning sellele aadliperekonnale kuulus see kuni võõrandamiseni 1920. aastal, mil omanikeks said Eesti Seemnevilja Ühisus ja Eesti Sordiparanduse Selts. Eesti Taimekasvatuse Instituudi poolt kasutatakse mõningaid mõisahooneid veel tänase päevani.
Mõis sai oma nime tänu asukohale Pedja jõe saarel. [1]
Park kujundati kuni keskosani ja parki läbivat peaalleed ääristavad iidsed puud tänaseni. Pargi tagumine osa oli juba mõisa ajal metsapark ning kallast pidi kulgevat rada oli võimalik kasutada jalutamiseks.
Läbi aegade on park olnud loodusliku ilmega ja valdavalt vabakujundusliku ja üsna tiheda puistuga.
Pargi keskosa on olnud kasutusel erinevate ürituste paigana ning nõukogude ajal rajati sinna asfaltkattega tenniseväljak, korvpalliplats ja kaks võrkpalliväljakut.
Parki on kasutatud väga erinevate ürituste ja sündmuste läbiviimiseks. Jõe äärde jäävat lagedamat osa kasutati aastaid jaanilõkete paigana.
Valitsevateks puudeks on harilik saar, harilik pärn, harilik vaher, harilik tamm. [2]
Kahjuks on tänaseks park räsitud ja mahajäetud ilmega. Pargi korrastamise ja muul moel ellu tagasi toomise eelduseks oleks hädavajalik anda pargile funktsionaalsus. Tuleks tekitada uuesti võimalus ürituste läbiviimiseks ja korraldamiseks, mis omakorda ühelt poolt tingiks ja teisalt tagaks vajaduse parki vastavalt korrastada.
1. Eesti pargid 1. „Varrak“ 2007. Lk 300
http://www.mois.ee/tartu/jogeva.shtml
2. Eesti pargid 1. „Varrak“ 2007. Lk 300
